Minu teekond: Kuidas minust sai õpetaja?

Lapsena ei teadnud ma, et minust saab kunagi õpetaja. Pigem unistasin hoopis teistsugustest ametitest. Näiteks soovisin saada iluuisutajaks või müüjaks. Siiski avastasin matemaatika võlu enda jaoks juba siis, kui olin alles 6-aastane. Nimelt otsustas minu neli aastat vanem õde minuga kooli mängida ja olla mulle õpetajaks. Kuigi õde viitsis seda teha vaid mõned nädalad, õppisin selle ajaga juba peast arve liitma, lahutama ja korrutama. Ka koolis sai üsna kiiresti matemaatika minu lemmikõppeaineks. Nii leidsin ennast sageli ka kodus erinevaid nuputamisülesandeid ajaviiteks lahendamas. Mida keerulisem oli ülesanne, seda rohkem põnevust see minus tekitas. Seega teadsin juba 10. klassis, et pärast gümnaasiumi lõpetamist tahan edasi õppima minna just matemaatikat. Kuigi alguses arvasin endiselt, et õpetajat minust ei saa, siis sain ülikoolis matemaatikat õppides aru, et sooviksin oma tulevikku siduda just õpetamisega. 2013. aastal lõpetasin ma Tartu Ülikooli matemaatikaõpetaja erialal, kuid tegelikult alustasin ma matemaatika õpetamist koolis juba 2011. aastal.

Kui matemaatika äratas minus huvi juba enne kooli, siis programmeerimise avastasin enda jaoks alles hiljem. Esimest korda puutusin programmeerimisega mitteteadlikult kokku 7. klassis, kui arvutiõpetuse tunnis õpetati meile Microsoft Exceli valemite kasutamist. Gümnaasiumis hakkas mind huvitama ka HTML-koodi kirjutamine, millega puutusin esmalt kokku samuti arvutiõpetuse tundides. Kui mu õel oli ülikoolis vaja ühe ülesandena luua koduleht HTML-i abil, olin rõõmuga valmis selle tema eest ise valmis tegema. 

Teadlikum kokkupuude programmeerimisega toimus ülikoolis, kus õppisin kasutama programmeerimiskeelt Javat. Kuigi pärast ülikooli lõpetamist keskendusin esialgu siiski rohkem matemaatika õpetamisele, hakkasin mingil hetkel programmeerimist igatsema. Selle tulemusena läbisin mitmeid programmeerimisega seotud koolitusi, et enda teadmisi värskendada ja samas omandada uusi teadmisi programmeerimisest. Peagi avanes mul võimalus oma koolis juhtida programmeerimise huviringe ning alustada programmeerimise õpetamist ka gümnaasiumiõpilastele. Ühel hetkel otsustasin omandada Tartu Ülikoolis informaatikaõpetaja lisaeriala ning lõpetasin selle täienduskoolituse programmi 2021. aastal. 

Tunne, et saan igapäevaselt noori suunata ja toetada nende arenguteel, pakub mulle siirast rõõmu. Tänaseks olen töötanud õpetajana kolmes erinevas Tartumaa koolis. Viimased üheksa aastat olen olnud õpetaja Ülenurme Gümnaasiumis – koolis, mille ise lõpetasin õpilasena 2006. aastal. Minu jaoks on õpetajana oluline äratada õpilastes huvi nii matemaatika kui ka programmeerimise vastu ning samal ajal aidata neil mõista nende ainete sisu ja loogikat. Mulle meeldib luua erinevaid töölehti ja materjale, mis toetavad õpilaste arusaamist ning muudavad õppimise nende jaoks kaasahaaravamaks. Samuti meeldib mulle näha sära õpilaste silmas, kui nad mõistavad, et matemaatika ja programmeerimise õpimine ei pea olema raske, vaid hoopis huvitav.